Mark 11

1Ja kui nad Jeruusalema ligi said, Betfage ja Betaania poole Õlimäe juure, läkitab Tema kaks Oma jüngreist 2ja ütleb neile: "Minge alevisse, mis teie ees on, ja kohe, kui te sinna saate, leiate kinniseotud sälu, kelle seljas ükski inimene pole istunud; päästke see lahti ja tooge siia! 3Ja kui keegi teile ütleb: Miks te seda teete? siis ütelge: Issandal on teda tarvis! Siis ta lähetab selle sedamaid siia." 4Ja nad läksid ja leidsid sälu ukse ääre kinniseotuna väljas teeharul ja päästsid ta lahti. 5Ja mõned neist, kes seal seisid, ütlesid neile: "Mis te teete, et te sälu lahti päästate?" 6Aga nemad ütlesid neile nõnda, kuidas Jeesus oli käskinud. Siis lasti nad tulema. 7Ja nad tõid sälu Jeesuse juure ja panid oma riided selle peale, ja Tema istus ta selga. 8Ja paljud laotasid oma riided tee peale, aga teised oksi, mida nad raiusid väljadelt. 9Ja need, kes käisid ees ja taga, hüüdsid: "Hoosianna! Õnnistatud olgu, Kes tuleb Issanda nimel! 10Õnnistatud olgu meie isa Taaveti kuningriik! Hoosianna kõrges!" 11Ja Ta tuli Jeruusalemma pühakotta. Ja kui Ta kõike oli vaadelnud ja hiline aeg juba käes oli, läks Ta välja Betaaniasse nende kaheteistkümnega. 12Ja kui nad teisel päeval Betaaniast väljusid, oli Tal nälg. 13Ja nähes kaugelt viigipuud lehis, läks Ta vaatama, kas Ta sellelt midagi leiab. Aga sinna juure jõudes ei leidnud Ta midagi muud kui lehti; sest ei olnud veel viigimarja-aeg. 14Ja Jeesus hakkas kõnelema ning ütles: "Ärgu iialgi enam sinust ükski vilja söögu!" Ja Tema jüngrid kuulsid seda. 15Ja nad tulid Jeruusalemma. Ja kui Jeesus oli pühakotta sisse läinud, hakkas Ta välja ajama neid, kes müüsid ja ostsid pühakojas; ja rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate istmed ta lükkas kummuli 16ega sallinud, et keegi kandis astjaid pühakojast läbi. 17Ja Ta õpetas ja ütles neile: "Eks ole kirjutatud: Minu koda peab hüütama palvekojaks kõigile rahvaile? Kuid teie olete selle teinud röövliauguks!" 18Ja kirjatundjad ja ülempreestrid kuulsid seda ja otsisid nõu, kuidas Teda hukata. Kuid nad kartsid Teda, sest kõik rahvas oli hämmastuses Tema õpetuse pärast. 19Ja kui õhtu tuli, läks Ta linnast välja. 20Ja vara hommikul nägid nad mööda minnes viigipuu juureni ära kuivanud olevat. 21Siis Peetrusele tuli meele Issanda sõna ning ta ütles Temale: "Rabi, vaata, viigipuu, mille Sa needsid, on ära kuivanud!" 22Ja Jeesus vastas ning ütles neile: "Olgu teil usku Jumalasse! 23Tõesti, Ma ütlen teile, kui keegi ütleb sellele mäele: Tõuse paigast ja lange merre! ja ei mõtle kaksipidi oma südames, vaid usub, et see, mis ta ütleb, sünnib, siis see saab temale! 24Sellepärast Ma ütlen teile: Kõik, mida te palute ja anute, uskuge, et te seda saate, siis see saab teile! 25Ja kui te seisate ja palvetate, siis andke andeks, kui teil midagi on kellegi vastu, et ka teie Isa, Kes on taevas, annaks teile andeks teie üleastumised. 26Aga kui te andeks ei anna, siis ei anna ka teie Isa, Kes on taevas, teie üleastumisi andeks!" 27Ja nad tulid jälle Jeruusalemma. Ja kui Ta pühakojas kõndis, tulid Ta juure ülempreestrid ja kirjatundjad ja vanemad 28ja ütlesid Talle: "Missuguse meelevallaga Sa seda teed? Ja kes on Sulle annud selle meelevalla?" 29Aga Jeesus ütles neile: "Ma tahan ka teilt küsida üht asja; vastake Mulle ja Mina ütlen teile, missuguse meelevallaga Ma seda teen. 30Kas Johannese ristimine oli taevast või inimestest? Vastake Mulle!" 31Nad arutasid isekeskis ja ütlesid: "Kui me ütleme taevast, siis Ta ütleb: Mispärast te siis teda ei uskunud? 32Või ütleme: Inimestest?" Siis oli neil hirm rahva ees, sest kõik pidasid Johannest tõesti prohvetiks. 33Ja nad vastasid Jeesusele ning ütlesid: "Me ei tea!" Siis ütles Jeesus neile: "Ega Minagi teile ütle, missuguse meelevallaga Ma neid asju teen!"
Copyright information for Est